Sporditeadus

Taper ehk sportliku vormi ajastamine

„Tapering“ – sportliku vormi ajastamine Võistluste eel seisavad sportlased ja treenerid ühe olulise küsimuse ees. Kuidas läheneda võistlusele nii, et treeningutest saavutatud efekt (füsioloogiline ja psüühiline) võimetekohaseks tulemuseks realiseerida? Inglise keeles on vormi ajastamiseks kasutusel termin «tapering», mis sisuliselt tähendab treeningkoormuste langetamist võistluseelsel perioodil. Tapering tehakse treeningust tingitud väsimusest taastumiseks ning kõrgeima töövõime koondamiseks. Komplitseeritud …

Taper ehk sportliku vormi ajastamine Read More »

Ületreening

Ületreening Nii sportlased kui treenerid proovivad saavutada paremaid tulemusi. See on üks sporditegemise keskne põhimõte: me võrdleme end vastastega või iseenda eelmiste saavutustega. Kui jooksed esimese maratoni alla 4 tunni, siis järgmisel korral soovid tulemust märkimisväärselt parandada ja võib-olla unistad juba 3 tunni piiri alistamisest. Treenimata inimesel on lihtne näha progressi ja treeningkoormus ei pea …

Ületreening Read More »

Intensiivsusjaotus

Intensiivsusjaotused Vastupidavussportlased otsivad treeningmahu, sageduse ja intensiivsuse optimaalset vahekorda. Treeningmaht on teatud treeningperioodi koormus, mida tüüpiliselt mõõdetakse tundides või kilomeetrites. Mahtu saab väljendada erinevate ajaraamistike sees – nädal, kuu, mesotsükkel, treeningaasta jne. Näiteks nädala mahtu saab jooksmises üles tähendada kogutud kilomeetritena. Kui võtta aluseks 70 kilomeetrit nädalas, saame mõelda järk-järgulisele koormuse tõstmisele teatud treeningtsükli sees. …

Intensiivsusjaotus Read More »

Koormustest

Koormustest Koormustestide tõlgendamine on küllaltki konarlik protsess. Milliseid asjaolusid tuleb arvestada, kui tahad koormustesti alusel treeninguid planeerida? Kuivõrd vastupidavustreeningute üks eesmärk on hapnikuomastamise ja vastava transpordisüsteemi (kopsud, süda, veresoonestik) arendamine, siis sportliku arengu monitoorimiseks on kasulik aeg-ajalt kardiorespiratoorset funktsiooni kontrollida. Koormustest ongi meetod saamaks täpsemat infot organismi töövõimest nii madalamatel intensiivsustel kui ka maksimaalsel pingutusel. …

Koormustest Read More »

Skeletilihas

Skeletilihas: südame- ja veresoonkonna peremees või ori? Skeletilihas: südame-veresoonkonna süsteemi peremees või ori? Keskmisel inimesel on „lahtiharutatud niitidena“ ühtekokku 100 000 kilomeetrit veresooni ja neid üksteise järel ritta ladudes teeksid need maakerale 2,4 korda tiiru peale. Nii palju distantsi, aga ainuüksi 5 liitrit verd selle teenindamiseks! Kuid lahendus on lihtne: panna see 5 liitrit transpordivõrgustikus …

Skeletilihas Read More »

Nii lihtsaks kui võimalik, kuid mitte lihtsamaks

Nii lihtsaks kui võimalik, kuid mitte lihtsamaks Mäletatavasti lausus Einstein kord nii: „Kõik tuleb teha nii lihtsaks kui võimalik, kuid mitte lihtsamaks.“ Kuna januneme seletuste järgi, siis on põnev mõelda, kui sügavale on inimkond elava mateeria uurimisel jõudnud ja kui lihtne seda on mõista. Krüoelektronmikroskoopia meetod võimaldab jäädvustada elusloodust erakordselt süvitsi. Oleme lähedal kolmekümnemiljonilisele suurendusele! Pilguheit …

Nii lihtsaks kui võimalik, kuid mitte lihtsamaks Read More »

Hapnikurikas vesi?

Hapnikurikas vesi – ? Belgia sürrealistlik mõtleja René Magritte oli 30-aastane, kui ta avaldas kuulsust kogunud kunstiteose, mis esmapilgul trikitas vaatlejate tajusid. Tema tähelepanu pälvinud pildi alla on kirjutatud „Ceci n’est pas une pipe“ – ehk „See ei ole piip“.Hämmingus inimesed imestasid: „Aga see ju on piip!” Magritte selgitas: „Selle piibu sisse ei saa ju …

Hapnikurikas vesi? Read More »

Kolme nädalaga voodis 40 aastat vanemaks

Kolme nädalaga voodis 40 aastat vanemaks 1966. aasta teaduskatses osales viis 20-aastast tervislikus seisundis meest, kel paluti 3 nädalat voodis lesida. Kaheosalise eksperimendi teine pool kätkes endas 8-nädalast intensiivset treeningprogrammi. Mida võiks arvata tulemustest? Võib-olla kõige imestamapaneva asjaoluna tuleb kohe mainida, et katsealuseid mõõdeti füsioloogiliste näitajate põhjal ka peale esmaeksperimenti toimumist – seda vastavalt 30 …

Kolme nädalaga voodis 40 aastat vanemaks Read More »

Miks teha intervalle?

Miks teha intervalltreeninguid? Kui V̇O2max koosneb lülidest, mis kogu süsteemi „raskust“ kannavad, siis oluline on tähele panna, et näiteks südame löögimaht on üks olulisemaid piiranguid aeroobse võimekuse tipus püsimiseks. Oletame, et oled lähenemas võistlusperioodile ning loodad parandada mitmel jooksudistantsil isiklikku rekordit. Tahad joosta kiiremini kui eales varem. Samuti oled kasvatanud oma treeningmahte ja jooksnud ettevalmistusperioodil …

Miks teha intervalle? Read More »

VO2max

V̇O2max Olemaks kiirem ja vastupidavam, on vaja enamat kui positiivset suhtumist. Kardiorespiratoorse võimekuse kaudu saab ennustada kahte äärmust. Ühelt poolt sportlikku tipptulemust, teises kontekstis aga inimese suremust. Kopsud, süda ja skeletilihased tagavad kahtlemata meie eksisteerimise, aga tuletaksin meelde, et samamoodi turgutavad need organid ka meie elukvaliteeti. Hapnikuomandamine on seotud inimese töövõimega ning on näidatud, et …

VO2max Read More »