Rattasõit hõlmab kõige suurema osa triatlonist. Individuaalse sooritusvõime taustal tuleb arvestada ka tehnilise poole ning taktikaga. Võistlusvarustus määrab palju, kuna tegemist on aerodünaamilist efektiivsust nõudva alaga. Näiteks võib eraldistardipositsioon (nn küünarvartele toetumine) vähendada tuuletakistust kuni 35%.

Kusjuures katsetes on näidatud, et 50 km/h kiiruse juures kulub õhutakistuse ületamisele 90% pedaalimisvõimsusest. Kuna võimsus (W-vatt) on lineaarselt seotud metaboolse vajadusega (energiakulu), siis proovitakse takistus- ja hõõrdejõudude mõju vähendada. Näiteks on võimalik kaasvõistleja taga nii-öelda tuules sõites oluliselt energiat säästa. Siiski jagunevad triatlonivõistlused kaheks: ühtedes lubatakse tuulessõit ja teistes on see keelatud. Olümpiadistantsil ja lühematel triatlonitel on tuulessõit enam-jaolt lubatud. Seevastu pikematel distantsidel (Ironman/ Ironman 70.3) on see keelatud.

Tehnilistest aspektidest on oluline nii rattaraami suurus, sadula ja lenkstangide asend, käikude ja hammasrataste tõhusus jpm. Võistlusrajal võib ette tulla ootamatusi, mistõttu kannavad triatleedid rattaga kaasas varuosi, et uus kumm peale saada või sisestatakse augu paikamiseks spetsiaalne paisuv vaht.

Taktikaliselt on rattarajal otstarbekas süsivesikute ja mineraalainete täiendav manustamine. Selleks kasutatakse enamasti spordijooke ja energiageele.

Rattasõitu iseloomustab kahe faasi vaheldumine. Kui vasak jalg on survefaasis, siis samal ajal on parem jalg tõmbefaasis. Survefaasis rakendatakse märksa rohkem jõudu, kuid ka tõmbefaas osutub tähtsaks – eriti tõusudel, kus gravitatsiooni mõju tuleb rohkem ületada.

Rattasõidul on oluline jõu ülekande ning kadentsi vaheline seos. Lihtsamalt öeldes, mida raskem on käik, seda väiksem on pedaalimissagedus. Sellest seosest tuleneb ka võimsus, mida saab vastava anduriga mõõta. Kuivõrd võimsus võrdub jõud × kiirus, siis treeningu lähtekohaks ongi nende komponentide mõjutamine. Siiski ei tohiks valemist välja jätta vastupidavust, mis on sama tähtis kui jõud ja kiirus. Sporditeadlane Indrek Rannama on loonud vastava võimete struktuuri, mis nende faktorite omavahelist seost illustreerib.