IRONMAN TALLINN TÄISPIKK TRIATLON AASTAL 2023 Suurim triatlonipidu Eestis – Ironman Tallinn ja Ironman Tallinn 70.3 – on taaskord toimunud. Võistlus tõotas tulla kiirem kui eelnevatel aastatel, kuna ratta- ja jooksurada olid märkimisväärselt muutunud. Vähem pöördeid, pidurdamisi ja tehnilist osa. Kuna poolpika distantsi raames toimusid Euroopa meistrivõistlused, siis meelitas see kohale ka rohkelt välisvõistlejaid. Poolpikal lõpetas …
IRONMAN TALLINN TÄISPIKK & 70.3 AASTAL 2022 ESIMENE OSA Treenerina olen ikka ja jälle tulnud tagasi sama küsimuse juurde. Mis motiveerib inimesi tegema läbi sedavõrd suurt katsumust nagu täispikk või poolpikk triatlon? Olen mõelnud, et kuidas ma seda fenomeni seletaksin näiteks Paapua Uus-Guinea mägihõimudele. Kujutlen ette, et istun ühes sellises kauges heinast meisterdatud katusega hütis, …
„Tapering“ – sportliku vormi ajastamine Võistluste eel seisavad sportlased ja treenerid ühe olulise küsimuse ees. Kuidas läheneda võistlusele nii, et treeningutest saavutatud efekt (füsioloogiline ja psüühiline) võimetekohaseks tulemuseks realiseerida? Inglise keeles on vormi ajastamiseks kasutusel termin «tapering», mis sisuliselt tähendab treeningkoormuste langetamist võistluseelsel perioodil. Tapering tehakse treeningust tingitud väsimusest taastumiseks ning kõrgeima töövõime koondamiseks. Komplitseeritud …
IRONMAN TALLINN TÄISPIKK & 70.3 AASTAL 2021 Ironman Tallinn Üks aasta oodatuim spordisündmus on minu jaoks Ironman Tallinn. Süda hakkab kiiremini põksuma isegi siis, kui ma ise starti ei astu. Sel korral õnnestus mul juhendada ühte täispika triatlonidistantsi sportlast. Peategelase nimeks Martin Teras. Kui ühel sombusel päeval 2018. aasta oktoobris esimest korda seda meest nägin, …
Ületreening Nii sportlased kui treenerid proovivad saavutada paremaid tulemusi. See on üks sporditegemise keskne põhimõte: me võrdleme end vastastega või iseenda eelmiste saavutustega. Kui jooksed esimese maratoni alla 4 tunni, siis järgmisel korral soovid tulemust märkimisväärselt parandada ja võib-olla unistad juba 3 tunni piiri alistamisest. Treenimata inimesel on lihtne näha progressi ja treeningkoormus ei pea …
Intensiivsusjaotused Vastupidavussportlased otsivad treeningmahu, sageduse ja intensiivsuse optimaalset vahekorda. Treeningmaht on teatud treeningperioodi koormus, mida tüüpiliselt mõõdetakse tundides või kilomeetrites. Mahtu saab väljendada erinevate ajaraamistike sees – nädal, kuu, mesotsükkel, treeningaasta jne. Näiteks nädala mahtu saab jooksmises üles tähendada kogutud kilomeetritena. Kui võtta aluseks 70 kilomeetrit nädalas, saame mõelda järk-järgulisele koormuse tõstmisele teatud treeningtsükli sees. …
Kalorid ja energia Kalorid väljendavad energia ja soojuse suhet. Toidust saame energia stabiilse sisekeskkonna hoidmiseks ja füüsiliseks liikumiseks. Toiduenergia puhul tähistab 1 kilokalor soojuskogust, mis on vajalik 1 liitri vee temperatuuri tõstmiseks 1° C võrra. Täpsemalt tõstetakse vee temperatuur 14,5° C juurest 15,5 kraadini Celsiuse järgi. Kalorimeeter on seade, mida kasutatakse keemilise reaktsiooni või füüsikalise …
Koormustest Koormustestide tõlgendamine on küllaltki konarlik protsess. Milliseid asjaolusid tuleb arvestada, kui tahad koormustesti alusel treeninguid planeerida? Kuivõrd vastupidavustreeningute üks eesmärk on hapnikuomastamise ja vastava transpordisüsteemi (kopsud, süda, veresoonestik) arendamine, siis sportliku arengu monitoorimiseks on kasulik aeg-ajalt kardiorespiratoorset funktsiooni kontrollida. Koormustest ongi meetod saamaks täpsemat infot organismi töövõimest nii madalamatel intensiivsustel kui ka maksimaalsel pingutusel. …
Skeletilihas: südame- ja veresoonkonna peremees või ori? Skeletilihas: südame-veresoonkonna süsteemi peremees või ori? Keskmisel inimesel on „lahtiharutatud niitidena“ ühtekokku 100 000 kilomeetrit veresooni ja neid üksteise järel ritta ladudes teeksid need maakerale 2,4 korda tiiru peale. Nii palju distantsi, aga ainuüksi 5 liitrit verd selle teenindamiseks! Kuid lahendus on lihtne: panna see 5 liitrit transpordivõrgustikus …
Nii lihtsaks kui võimalik, kuid mitte lihtsamaks Mäletatavasti lausus Einstein kord nii: „Kõik tuleb teha nii lihtsaks kui võimalik, kuid mitte lihtsamaks.“ Kuna januneme seletuste järgi, siis on põnev mõelda, kui sügavale on inimkond elava mateeria uurimisel jõudnud ja kui lihtne seda on mõista. Krüoelektronmikroskoopia meetod võimaldab jäädvustada elusloodust erakordselt süvitsi. Oleme lähedal kolmekümnemiljonilisele suurendusele! Pilguheit …
Nii lihtsaks kui võimalik, kuid mitte lihtsamaks Read More »