aastal 2026
- Maris Lillep – 10:45:11, Ironmani F40–44 vanuseklassi üldarvestuse 3. koht ja Eesti meister N40–44
- Elina Pähklimägi – 12:09:14, Eesti meistrivõistluste N40–44 vanuserühma 3. koht
- Oliver Pällo – 4:38:38, aastaga 9:34 arengut ja Eesti meister M20–24
Kolm väga erinevat teekonda ja kolm tulemust, mille üle saab uhke olla.
Nii sai suurema punkti minu 9. hooaeg triatloni treenerina.
Mõned sõnad nädalavahetusest Tallinna Ironmanil.
Kõigepealt suur-suur kummardus korraldajatele IRONMAN Estonia, vabatahtlikele, rajajulgestajatele, liiklusreguleerijatele, mototurbele, teeninduspunktide inimestele, meditsiinipersonalile ja kõigile teistele, kes selle triatlonipeo sellistes tingimustes üldse toimima panid. 
Ise samuti rajal olles imestasin, kui keeruline on sellist sündmust korralduslikult kokku panna!
Sportlane saab finišiaja ja medali, kuid võimaluse selle tulemuseni jõuda loovad sajad inimesed, kes on rajal juba enne esimest starti ning jätkavad tööd kaua pärast viimase võistleja lõpetamist.
Tänavune korraldus oli eriti suur ettevõtmine. Uus ujumiskoht Raku järves tähendas muudetud võistlusradu, kahte vahetusala ning logistikat, mis ulatus Tallinnast läbi mitme Harjumaa omavalitsuse. Liiklus tuli ümber korraldada, varustus ühest võistluskeskusest teise viia ning tuhandete osalejate, toetajate ja linnaelanike liikumine turvaliselt lahendada. Stardis oli sportlasi 97 riigist.
Ja siis lisandus ilm.
Laupäevase täispika Ironmani ajal jõudis Eestisse tugev torm. Väljastatud oli oranži ehk teise taseme ilmahoiatus. Võistlejaid ootasid tugev tuul, külmad puhangud ja vihm, mis muutis rattaraja keeruliseks ning jättis jooksurajale suuri veeloike. Mõnes Eesti piirkonnas sadas ühe ööpäevaga maha terve kuu keskmine vihmakogus.
See ei olnud lihtsalt üks ebamugav vihmasabin. Täispika võistluspäeva teises pooles tuli tundide kaupa edasi liikuda tuule, tugeva saju ja läbivettinud rajaga. Pühapäevaks oli tormihoiatus madalamale viidud, kuid ka Ironman 70.3 võistlejad said vihma ja tuult veel korralikult tunda.
Sellise ilma puhul on lihtne keskenduda ainult sportlaste raskustele. Tegelikult seisid samades tingimustes tundide kaupa ka vabatahtlikud ja rajameeskonnad. Nemad ei saanud pärast rattaringi vahetusalasse tulla ega finišijoone ületamise järel sooja minna. Ikka tuli näidata suunda, ulatada jooki, tagada ohutus, lahendada ootamatuid olukordi ja anda igale mööduvale sportlasele energiat juurde.
Avalikus võistlejate tagasisides kordus üks mõte: tingimused olid väga karmid, aga vabatahtlikud olid uskumatud. Sellega saab ainult nõustuda.
Seega enne, kui räägin Elina, Marise ja Oliveri tulemustest, tuleb esimene medal anda korraldustiimile. Sellise nädalavahetuse läbiviimine nõuab omaette Ironmani-väärilist vastupidavust. Suur aitäh! 
Keskendun nüüd 2026. aasta Ironman Tallinna õpilaste sooritustele.
Ironman täispikk
Ujumine 3,8 km • ratas 180 km • jooks 42,2 km
Maris Lillep
Marise viimased hooajad on näidanud, et ta oskab pika eesmärgi nimel tööd teha.
2023. aasta Ironman Tallinn 70.3 tulemus oli 5:16:55. Aasta hiljem tuli 5:16:49. Numbrite järgi justkui kuus sekundit arengut kahe hooaja vahel.
2025. aastal toimus suurem hüpe. Ironman Tallinn 70.3 lõppes ajaga 5:04:06, F35–39 vanuseklassi 3. koha ja Eesti meistritiitliga.
Hooaeg jätkus Marbellas Ironman 70.3 maailmameistrivõistlustel. Võistluspäeva sisse mahtus kaks rehvipurunemist, kuid finišisse tuli ikkagi jõuda. Mõnikord õpetab üks keeruline võistlus rohkem kui ideaalsetes tingimustes tehtud isiklik rekord.
2026. aastal oli järgmine samm täispikk Ironman.
Poolpika kiirusest üksi täispika läbimiseks ei piisa. Rattal tuleb olla tugev, aga samal ajal piisavalt säästlik, et pärast 180 kilomeetrit oleks võimalik maratoni joosta. See tähendab pikemaid treeninguid, suuremat mahtu ja palju kannatlikkust.
Aasta algusest võistlusnädalani kogunes Marisel ligi 408 treeningtundi. Ujumist tuli umbes 186 km, rattasõitu 4723 km ja jooksu 767 km.
Marise ettevalmistuse kõige selgem rõhuasetus oli ratas.
Märtsi lõppu jäi ligi 24-tunnine treeningnädal, millest üle 20 tunni möödus rattal. Juulis tuli 168,5-kilomeetrine rattasõit ning augusti alguses 3,8-kilomeetrine avaveeujumine.
Mais läbitud Riia maraton andis omakorda pika jooksu võistluskogemuse. Maratoni jooksmine eraldiseisva võistlusena ja maratoni jooksmine pärast 180 km ratast on kaks erinevat maailma, kuid teadmine, et distants on jalgades olemas, tuleb alati kasuks.
Viimase 12 nädala jooksul kogunes Marisel 152 treeningtundi. Sellest üle 87 tunni möödus rattal. Oli 15- ja 16-tunniseid nädalaid, kuid ka kergemaid perioode, et tehtud töö jõuaks kohale.
Treenerina on täispika eel üks suuremaid küsimusi alati see, kui tugevalt lubada rattal sõita.
Maris oli 70.3 distantsil näidanud, et rattakiirus on olemas. Täispikal ei ole aga eesmärk teha võimalikult head 180 km rattasõitu. Eesmärk on teha võimalikult hea Ironman.
Ujumine tuli ajaga 1:31:15. Esimene vahetusala 11:19 ning seejärel 180 km rattasõitu ajaga 5:22:27.
See tähendab rohkem kui 33,5 km/h keskmist kiirust täispika Ironmani rattarajal.
Kiire ratas on tore number, kuid pärast ratast jääb veel maraton. Seal selgub, kas rattatempo oli päriselt õige.
Teine vahetusala võttis 7:56 ning jooks algas. Kui finišiprotokolli ilmus maratoni ajaks 3:32:11, oli selge, et rattal tehtud töö ei olnud jooksuvõimet ära võtnud.
Finišiaeg 10:45:11.
Ja trummipõrin 
– F40–44 vanuseklassi üldarvestuse 3. koht! 
Ja seega Eesti meister 
F40–44 vanuses. Sain ka treenerina kuldmedali ise kaela riputada, kuna just täispika Eesti Meistrivõistluste medaleid jagasin Eesti Triatloni juhatuse liikmena. Väga uhke, sellise rahvamassi ees – midagi suurt on korda saadetud
Kui vaadata ainult lõpptulemust, võib 10:45 tunduda ühe väga hästi õnnestunud päeva tulemusena. Tegelikult on selle taga kuude pikkune töö: ligi 5000 rattakilomeetrit, pikad treeningnädalad, maraton, avaveeujumised ja varasemate 70.3 võistluste kogemus.
Kõige kõnekam number ei ole minu jaoks isegi lõpuaeg. See on 3:32 maraton pärast 180 km rattasõitu.
Täispikal saab alati midagi veel paremini teha, aga vanuseklassi poodiumile jõudes tuleb osata ka tulemust hinnata. Maris suutis suure treeningmahu muuta võistluspäeval kasutatavaks vastupidavuseks.
Väga kõva töö ja väga kõva tulemus! 
Elina Pähklimägi
Täispika Ironmani ettevalmistuses saab alati arutleda, kui palju on piisavalt. Kas peaks tegema 180-kilomeetrise rattasõidu? Kas maraton tuleks treeningul läbi joosta? Kas 3,8 kilomeetrit peab enne võistlust kindlasti avavees ujuma?
Elina ettevalmistus näitas hästi, et kõike ei ole vaja ühe hiiglasliku treeninguna kokku panna. Töö sai tehtud! Distantsi erinevad nõudmised tuleb muuta tuttavaks sammhaaval.
Aasta algusest võistlusnädalani kogunes ligi 308 treeningtundi. Sinna sisse mahtus umbes 136 km ujumist, 4106 km rattasõitu ja 846 km jooksu.
Need ei olnud lihtsalt juhuslikult kogunenud kilomeetrid. Aprillis tuli 181-kilomeetrine rattapäev. Juunis lisandus 150-kilomeetrine sõit ja juulis veel 123-kilomeetrine rattatreening.
Jooksus ei olnud eesmärk treeningul maratoni läbida. Pikimad tööd jäid mõistlikumasse vahemikku ning juulis tuli 25-kilomeetrine jooks.
Ujumises sai enne võistlust tehtud ka täpselt Ironmani distantsi pikkune 3,8-kilomeetrine avaveetreening.
Kevadel oli üheks kontrollpunktiks Challenge Šamorini 70.3. Poolpikk distants annab täispika ettevalmistuses väga palju infot: kuidas toimivad vahetusalad, millise tundega saab pärast ratast jooksma minna ja kui palju jääb pärast mitmetunnist pingutust veel varusse.
Viimase 12 nädala jooksul kogunes Elinal ca 118 treeningtundi. Enamik suuremaid nädalaid jäi 9–14 tunni vahele. Ei olnud ühte rekordnädalat, mis oleks pidanud kogu valmisoleku ära tõestama. Oli pikk rida tehtud treeninguid.
Just selline ettevalmistus on treenerina sümpaatne. Üks bravuurikas treening ei tee Ironmani. Palju olulisem on see, kui saad nädalast nädalasse järgmise vajaliku töö ära teha.
Võistluspäeval läbis Elina 3,8 km ujumise ajaga 1:36:27. Esimene vahetusala võttis 7:45 ning 180 km rattasõidu aeg oli 6:00:22.
Rattasõidu järel oli koguaeg 7:44 kandis. Sealt edasi ootas veel maraton – see osa, kus Ironman alles päriselt oma nägu näitab.
Teine vahetusala läks kiiresti, 4:28, ning maratoni läbis Elina ajaga 4:20:11.
Finišiaeg 12:09:14.
F40–44 vanuseklassis tähendas see 10. kohta. Eesti meistrivõistluste arvestuses vanusegrupi III koht.
Juhtus tore sündmus, et sain ka ise treenerina Eesti Meistrivõistluste medaleid jagada, nii et see oli uhke tunne küll, kui sain täispika läbinud õpilasele pronksmedali kaela riputada.
Teades ka seda, et Elina pingutab mitmel rindel (töö ja väikesed lapsed), siis on seda enam imetlusväärne see tahtejõud.
Täispika Ironmani puhul on alati võimalik leida kohti, kust järgmine kord minuteid võita. Ujumises saab liikuda efektiivsemalt, rattal saab tempot veel täpsemalt jagada ja maratonis on kümneid väikseid otsuseid, mis lõpuaega mõjutavad.
Esimene ülesanne on aga kogu võistlus tervikuna kokku panna. Elina puhul oli see tervik olemas: ujumine tehtud, rattal kuue tunni piir ja maraton kontrollitud tulemusega lõpuni.
Treeningutes muutus distants tuttavaks ning võistluspäeval pani Elina need osad kokku.
12:09:14 on tugev lõpp-punkt süsteemsele ettevalmistusele. 
Ironman 70.3
Ujumine 1,9 km • ratas 90 km • jooks 21,1 km
Oliver Pällo
2025. aastal oli Oliveril esimene triatlonihooaeg ja esimene Ironman 70.3.
Juba debüüthooajal tulid tugevad tulemused nii sprindi- kui olümpiadistantsidel. Ironman 70.3 Tallinn lõppes ajaga 4:48:12.
Kuid sel aastal oli maasikas tordil 
asjaolu, et Oliver alustas juuli alguses kohustuslikku Kaitseväe ajateenistust, mistõttu olid viimased poolteist kuud treeningute mõttes võrdlemisi kasinad.
Siiski 2026. aastal ei olnud eesmärk enam lihtsalt distantsi läbida, vaid teha seda kiiremini. Lootus oli alla 4:30.
Aasta algusest võistluseni kogunes Oliveril ligi 431 treeningtundi: umbes 344 km ujumist, 4896 km rattasõitu ja 1538 km jooksu.
Need numbrid näitavad väga suurt üldist töövõimet. Talvel tuli 50-kilomeetrine jooks ning treeningutesse mahtus mitu 5-kilomeetrist ujumist. Hea meel, et igal alal numbrid järjest paranesid.
Oliveri viimase 12 nädala maht oli 102 tundi. Seda oli vähem kui täispikaks valmistunud Elinal ja Marisel, kuid see ongi reaalsus kui oled enamuse aega metsas Kaitseväe teenistuses. 
70.3 ei ole pool täispikast Ironmanist. See on omaette võistlus, kus kiirused on suuremad ning hea tulemus nõuab julgemat ujumist, tugevat rattasõitu ja võimet joosta poolmaraton tempoga, millega täispikal ei oleks mõistlik alustada.
Võistluspäeval tuli 1,9 km ujumise ajaks 32:01. Eelmise aasta 34:49-ga võrreldes oli veest väljumise hetkel võidetud juba ligi kolm minutit.
Esimene vahetusala läks 3:57 ning rattadistants 2:29:12-ga. Peaaegu sama rattatulemus nagu eelmisel aastal. Eelnenud Valga olümpiadistantsi põhjal oli võimekus olemas veel kiiremaks sõiduks.
Teine vahetusala läks 3:27-ga. Eelmisel aastal võttis sama tegevus 6:12. Sealt tuli veel ligi kolm minutit võitu.
Ja siis jooks.
2025. aasta võistluse eel kirjutasin jooksuprognoosiks 1:30:00. Tookord algas jooks liiga kiiresti ning lõpuaeg oli 1:34:23.
2026. aastal tuli poolmaratoni tulemuseks…
1:30:00!
Pärast 1,9 km ujumist ja 90 km rattasõitu tähendab see keskmiselt umbes 4:16 min/km jooksutempot.
Ironman 70.3 Tallinna tulemus 4:38:38.
Aastaga 9 minutit ja 34 sekundit kiiremini ning Ironmani üldprotokollis M18–24 vanuseklassi 8. koht. Eesti meistrivõistluste M20–24 arvestuses tähendas see 1. kohta. Hea meel oli ka raja ääres aegasid öelda, see ei tulnud iseenesest, vaid väikeste vahede ja suure pingutusega.
Ligi kümneminutiline hüpe (isegi ajateenistuses olles) ühe aastaga näitab, et liigume õiges suunas. 
Paljudele Eesti harrastajatele tähistab Ironman Tallinn – olgu täispikk või 70.3 – hooaja suurt sihtpunkti, mille järel tõmmatakse mõtteline joon ning hakatakse vaatama järgmiste eesmärkide poole.
Treenerina oli selle aasta kõige vägevam kordaminek minu meelest TriHit (triathlon high-intensity training) treeningute läbiviimine Audenteses. Iga laupäev jaanuarist märtsini. See kasvatas grupi vaimu ja tegi teekonna võistlusteni väga palju ühtsemaks. Ikka hea on omadele kaasa elada, kui oled nende samade inimestega pidanud juba talvel higi ja pisaraid valama!
Mõned põnevad asjad on sel aastal toimunud ka väljaspool Eesti võistlusi. Sel aastal osales mul Tallinnas küll vähem õpilasi, aga eraldi postitusi jaguks ka teistele väljakutsetele (allpool sellest rohkem) … Oliver Hansalu 70.3 Challenge Turkus 4:10, Martin Sahlen ekstreemtriatlon Norseman ( Finišiaeg 14:15:21, üldarvestuse 95. koht ja Norsemani must särk! 
). Moonika Küttim viis hooaja ühe suure eesmärgi samuti Eestist välja ning jooksis aprillis Pariisi maratoni. 
Maailma ühel suuremal linnamaratonil oli 2026. aastal üle 57 000 lõpetaja. Pariisi tänavatel tuli Moonika maratoni netoajaks 4:52:33.
Martin Sahlen
Võttis ette ühe triatlonimaailma legendaarsema ja raskema võistluse – Norseman Xtreme Triathloni.
See ei ole tavapärane Ironman. Päev algab praamilt külma fjordi hüppamisega, jätkub 180-kilomeetrise ja umbes 3200 tõusumeetriga rattarajaga ning lõpeb mäkke suunduva maratoniga. Finišisse jõudmine tähendab kuulsa musta särgi välja teenimist.
Martin alustas võistlust väga hästi. Vaatamata ujumisrajal tehtud väikesele lisaringile tuli ta 3,8-kilomeetrisest ujumisest välja ajaga 1:19:18 ja umbes 60. positsiooni kandis. See oli tema enda jaoks üks päeva suuremaid üllatusi.
Rattarajal ootasid järsud tõusud, tugev tuul, külm mägiplatoo ja kiired laskumised. TT-ratas koos ketasjooksuga ei olnud 3200 tõusumeetri jaoks just kõige kergem valik, kuid 180 km sai tehtud ning pärast seda algas Martini tugevam ala – jooks.
Zombie Hilli juurde jõudes ootasid teda pere ja lähedased. Sealt tuli veel tõusta Stavsrosse, läbida varustuse kontroll ning võtta ette viimane ja kõige järsem lõik Gaustatoppeni suunas.
Finišiaeg 14:15:21, üldarvestuse 95. koht ja Norsemani must särk!
Arvestades, et tõeliselt järjepidevat ettevalmistust kogunes enne starti vaid viis-kuus nädalat, võib tulemusega väga rahule jääda. Martin kirjutas pärast võistlust, et päev näitas eelkõige seda, kui palju ebamugavust on inimene valmis eesmärgi nimel taluma ja kui kaugele saab ennast vaimselt lükata.
Üks päris suur linnuke sai kirja. Küsimus „mis võiks olla järgmine väljakutse?” tekkis tal juba finišis. 
Oliver Hansalu
Hooaeg algas Pariisi maratoniga, kus ta jooksis uue isikliku rekordi 2:46:57. See oli juba kolmas alla kolme tunni maraton – tase, milleni jõudmine nõuab väga tugevat ja järjepidevat jooksuvõimekust.
Helsinki City Run poolmaratonil tuli ajaks 1:18:52. Isiklikust rekordist see küll kiirem ei olnud, kuid sama raja eelmise aasta tulemust parandas Oliver 42 sekundiga. Arengut ei pea alati mõõtma ainult absoluutse rekordiga. Kui saad tuttaval rajal ja võrreldavates tingimustes peaaegu minuti juurde, on see samuti väga korralik samm edasi.
Hooaja peamiseks stardiks pidi olema Ironman Frankfurt. Paraku muudeti keeruliste tingimuste tõttu võistluse formaati ja lühendati rada, mistõttu päris täispika Ironmani tulemust seekord kirja ei saanud.
Ujumine ei tulnud kõige kiirem, kuid esimesel võistlusel uue rattaga oli vahe kohe nähtav. Vaatamata kahele tehnilisele äpardusele suutis Oliver rattal hoida keskmist kiirust 39,5 km/h. Jooks ei läinud kuumades tingimustes soovitud viisil, kuid tulemuseks tuli ikkagi vanuseklassi 10. koht.
Hooaja kõige tugevam tervik sündis Challenge Turku 70.3 võistlusel.
Oliver oli viimati 70.3 stardis 2022. aastal, kui triatloniteekond oli alles alguses. Neli aastat hiljem tuli Turus tulemuseks 4:10:07, eestlastest 2. koht ja oma vanuseklassi võit!
Ujumistingimused ei olnud lihtsad, aga rattal suutis Oliver hoida juba üle 40 km/h keskmist kiirust. Poolmaraton tuli seejärel kontrollitult umbes 4:00 min/km tempos.
Neljast hooaja stardist kolmel suutis Oliver teha sisuliselt seda, mida tegema läks. Ainukesena jääb kripeldama see, et korralikku täispikka Ironmani tulemust ei saanud kirja ning nägemata jäi, milleks selle aasta vorm tegelikult võimeline oli.
Samas 2:46 maraton, 1:18 poolmaraton, Ironmani vanuseklassi 10. koht ning 4:10-ga 70.3 vanuseklassi võit – päris tühjaks seda hooaega kindlasti nimetada ei saa!
Moonika Küttim
Viis hooaja ühe suure eesmärgi samuti Eestist välja ning jooksis aprillis Pariisi maratoni.
Maailma ühel suuremal linnamaratonil oli 2026. aastal üle 57 000 lõpetaja. Pariisi tänavatel tuli Moonika maratoni netoajaks 4:52:33. Suurlinnamaraton on alati midagi enamat kui 42,2 kilomeetrit.
Suured stardikoridorid, kümned tuhanded jooksjad ja rahvarohke rada tähendavad, et oma rütmi leidmine ei ole sugugi lihtne. Seda suurem väärtus on finišisse jõudmisel ja ühe rahvusvahelise maratoni lisamisel tehtud võistluste nimekirja.
Nii palju erinevaid kohti, tulemusi ja emotsioone: külm Norra fjord ja Gaustatoppen, Pariisi tänavad, Frankfurdi kuumus, Helsingi poolmaraton ning kiire 70.3 Turus.
Paljudele Eesti harrastajatele tähistab Ironman Tallinn – olgu täispikk või 70.3 – hooaja suurt sihtpunkti, mille järel tõmmatakse mõtteline joon ning hakatakse vaatama järgmiste eesmärkide poole.
aastal 2026
- Maris Lillep – 10:45:11, Ironmani F40–44 vanuseklassi üldarvestuse 3. koht ja Eesti meister N40–44
- Elina Pähklimägi – 12:09:14, Eesti meistrivõistluste N40–44 vanuserühma 3. koht
- Oliver Pällo – 4:38:38, aastaga 9:34 arengut ja Eesti meister M20–24
Kolm väga erinevat teekonda ja kolm tulemust, mille üle saab uhke olla.
Nii sai suurema punkti minu 9. hooaeg triatloni treenerina.
Mõned sõnad nädalavahetusest Tallinna Ironmanil.
Kõigepealt suur-suur kummardus korraldajatele IRONMAN Estonia, vabatahtlikele, rajajulgestajatele, liiklusreguleerijatele, mototurbele, teeninduspunktide inimestele, meditsiinipersonalile ja kõigile teistele, kes selle triatlonipeo sellistes tingimustes üldse toimima panid. ?
Ise samuti rajal olles imestasin, kui keeruline on sellist sündmust korralduslikult kokku panna!
Sportlane saab finišiaja ja medali, kuid võimaluse selle tulemuseni jõuda loovad sajad inimesed, kes on rajal juba enne esimest starti ning jätkavad tööd kaua pärast viimase võistleja lõpetamist.
Tänavune korraldus oli eriti suur ettevõtmine. Uus ujumiskoht Raku järves tähendas muudetud võistlusradu, kahte vahetusala ning logistikat, mis ulatus Tallinnast läbi mitme Harjumaa omavalitsuse. Liiklus tuli ümber korraldada, varustus ühest võistluskeskusest teise viia ning tuhandete osalejate, toetajate ja linnaelanike liikumine turvaliselt lahendada. Stardis oli sportlasi 97 riigist.
Ja siis lisandus ilm.
Laupäevase täispika Ironmani ajal jõudis Eestisse tugev torm. Väljastatud oli oranži ehk teise taseme ilmahoiatus. Võistlejaid ootasid tugev tuul, külmad puhangud ja vihm, mis muutis rattaraja keeruliseks ning jättis jooksurajale suuri veeloike. Mõnes Eesti piirkonnas sadas ühe ööpäevaga maha terve kuu keskmine vihmakogus.
See ei olnud lihtsalt üks ebamugav vihmasabin. Täispika võistluspäeva teises pooles tuli tundide kaupa edasi liikuda tuule, tugeva saju ja läbivettinud rajaga. Pühapäevaks oli tormihoiatus madalamale viidud, kuid ka Ironman 70.3 võistlejad said vihma ja tuult veel korralikult tunda.
Sellise ilma puhul on lihtne keskenduda ainult sportlaste raskustele. Tegelikult seisid samades tingimustes tundide kaupa ka vabatahtlikud ja rajameeskonnad. Nemad ei saanud pärast rattaringi vahetusalasse tulla ega finišijoone ületamise järel sooja minna. Ikka tuli näidata suunda, ulatada jooki, tagada ohutus, lahendada ootamatuid olukordi ja anda igale mööduvale sportlasele energiat juurde.
Avalikus võistlejate tagasisides kordus üks mõte: tingimused olid väga karmid, aga vabatahtlikud olid uskumatud. Sellega saab ainult nõustuda.
Seega enne, kui räägin Elina, Marise ja Oliveri tulemustest, tuleb esimene medal anda korraldustiimile. Sellise nädalavahetuse läbiviimine nõuab omaette Ironmani-väärilist vastupidavust. Suur aitäh! ?
Keskendun nüüd 2026. aasta Ironman Tallinna õpilaste sooritustele.
Ironman täispikk
Ujumine 3,8 km • ratas 180 km • jooks 42,2 km
Maris Lillep
Marise viimased hooajad on näidanud, et ta oskab pika eesmärgi nimel tööd teha.
2023. aasta Ironman Tallinn 70.3 tulemus oli 5:16:55. Aasta hiljem tuli 5:16:49. Numbrite järgi justkui kuus sekundit arengut kahe hooaja vahel.
2025. aastal toimus suurem hüpe. Ironman Tallinn 70.3 lõppes ajaga 5:04:06, F35–39 vanuseklassi 3. koha ja Eesti meistritiitliga.
Hooaeg jätkus Marbellas Ironman 70.3 maailmameistrivõistlustel. Võistluspäeva sisse mahtus kaks rehvipurunemist, kuid finišisse tuli ikkagi jõuda. Mõnikord õpetab üks keeruline võistlus rohkem kui ideaalsetes tingimustes tehtud isiklik rekord.
2026. aastal oli järgmine samm täispikk Ironman.
Poolpika kiirusest üksi täispika läbimiseks ei piisa. Rattal tuleb olla tugev, aga samal ajal piisavalt säästlik, et pärast 180 kilomeetrit oleks võimalik maratoni joosta. See tähendab pikemaid treeninguid, suuremat mahtu ja palju kannatlikkust.
Aasta algusest võistlusnädalani kogunes Marisel ligi 408 treeningtundi. Ujumist tuli umbes 186 km, rattasõitu 4723 km ja jooksu 767 km.
Marise ettevalmistuse kõige selgem rõhuasetus oli ratas.
Märtsi lõppu jäi ligi 24-tunnine treeningnädal, millest üle 20 tunni möödus rattal. Juulis tuli 168,5-kilomeetrine rattasõit ning augusti alguses 3,8-kilomeetrine avaveeujumine.
Mais läbitud Riia maraton andis omakorda pika jooksu võistluskogemuse. Maratoni jooksmine eraldiseisva võistlusena ja maratoni jooksmine pärast 180 km ratast on kaks erinevat maailma, kuid teadmine, et distants on jalgades olemas, tuleb alati kasuks.
Viimase 12 nädala jooksul kogunes Marisel 152 treeningtundi. Sellest üle 87 tunni möödus rattal. Oli 15- ja 16-tunniseid nädalaid, kuid ka kergemaid perioode, et tehtud töö jõuaks kohale.
Treenerina on täispika eel üks suuremaid küsimusi alati see, kui tugevalt lubada rattal sõita.
Maris oli 70.3 distantsil näidanud, et rattakiirus on olemas. Täispikal ei ole aga eesmärk teha võimalikult head 180 km rattasõitu. Eesmärk on teha võimalikult hea Ironman.
Ujumine tuli ajaga 1:31:15. Esimene vahetusala 11:19 ning seejärel 180 km rattasõitu ajaga 5:22:27.
See tähendab rohkem kui 33,5 km/h keskmist kiirust täispika Ironmani rattarajal.
Kiire ratas on tore number, kuid pärast ratast jääb veel maraton. Seal selgub, kas rattatempo oli päriselt õige.
Teine vahetusala võttis 7:56 ning jooks algas. Kui finišiprotokolli ilmus maratoni ajaks 3:32:11, oli selge, et rattal tehtud töö ei olnud jooksuvõimet ära võtnud.
? Finišiaeg 10:45:11.
Ja trummipõrin ? – F40–44 vanuseklassi üldarvestuse 3. koht! ?Ja seega Eesti meister ? F40–44 vanuses. Sain ka treenerina kuldmedali ise kaela riputada, kuna just täispika Eesti Meistrivõistluste medaleid jagasin Eesti Triatloni juhatuse liikmena. Väga uhke, sellise rahvamassi ees – midagi suurt on korda saadetud❗❗❗
Kui vaadata ainult lõpptulemust, võib 10:45 tunduda ühe väga hästi õnnestunud päeva tulemusena. Tegelikult on selle taga kuude pikkune töö: ligi 5000 rattakilomeetrit, pikad treeningnädalad, maraton, avaveeujumised ja varasemate 70.3 võistluste kogemus.
Kõige kõnekam number ei ole minu jaoks isegi lõpuaeg. See on 3:32 maraton pärast 180 km rattasõitu.
Täispikal saab alati midagi veel paremini teha, aga vanuseklassi poodiumile jõudes tuleb osata ka tulemust hinnata. Maris suutis suure treeningmahu muuta võistluspäeval kasutatavaks vastupidavuseks.
Väga kõva töö ja väga kõva tulemus! ?
Elina Pähklimägi
Täispika Ironmani ettevalmistuses saab alati arutleda, kui palju on piisavalt. Kas peaks tegema 180-kilomeetrise rattasõidu? Kas maraton tuleks treeningul läbi joosta? Kas 3,8 kilomeetrit peab enne võistlust kindlasti avavees ujuma?
Elina ettevalmistus näitas hästi, et kõike ei ole vaja ühe hiiglasliku treeninguna kokku panna. Töö sai tehtud! Distantsi erinevad nõudmised tuleb muuta tuttavaks sammhaaval.
Aasta algusest võistlusnädalani kogunes ligi 308 treeningtundi. Sinna sisse mahtus umbes 136 km ujumist, 4106 km rattasõitu ja 846 km jooksu.
Need ei olnud lihtsalt juhuslikult kogunenud kilomeetrid. Aprillis tuli 181-kilomeetrine rattapäev. Juunis lisandus 150-kilomeetrine sõit ja juulis veel 123-kilomeetrine rattatreening.
Jooksus ei olnud eesmärk treeningul maratoni läbida. Pikimad tööd jäid mõistlikumasse vahemikku ning juulis tuli 25-kilomeetrine jooks.
Ujumises sai enne võistlust tehtud ka täpselt Ironmani distantsi pikkune 3,8-kilomeetrine avaveetreening.
Kevadel oli üheks kontrollpunktiks Challenge Šamorini 70.3. Poolpikk distants annab täispika ettevalmistuses väga palju infot: kuidas toimivad vahetusalad, millise tundega saab pärast ratast jooksma minna ja kui palju jääb pärast mitmetunnist pingutust veel varusse.
Viimase 12 nädala jooksul kogunes Elinal ca 118 treeningtundi. Enamik suuremaid nädalaid jäi 9–14 tunni vahele. Ei olnud ühte rekordnädalat, mis oleks pidanud kogu valmisoleku ära tõestama. Oli pikk rida tehtud treeninguid.
Just selline ettevalmistus on treenerina sümpaatne. Üks bravuurikas treening ei tee Ironmani. Palju olulisem on see, kui saad nädalast nädalasse järgmise vajaliku töö ära teha.
Võistluspäeval läbis Elina 3,8 km ujumise ajaga 1:36:27. Esimene vahetusala võttis 7:45 ning 180 km rattasõidu aeg oli 6:00:22.
Rattasõidu järel oli koguaeg 7:44 kandis. Sealt edasi ootas veel maraton – see osa, kus Ironman alles päriselt oma nägu näitab.
Teine vahetusala läks kiiresti, 4:28, ning maratoni läbis Elina ajaga 4:20:11.
? Finišiaeg 12:09:14.
F40–44 vanuseklassis tähendas see 10. kohta. Eesti meistrivõistluste arvestuses vanusegrupi III koht.
Juhtus tore sündmus, et sain ka ise treenerina Eesti Meistrivõistluste medaleid jagada, nii et see oli uhke tunne küll, kui sain täispika läbinud õpilasele pronksmedali kaela riputada.
Teades ka seda, et Elina pingutab mitmel rindel (töö ja väikesed lapsed), siis on seda enam imetlusväärne see tahtejõud.
Täispika Ironmani puhul on alati võimalik leida kohti, kust järgmine kord minuteid võita. Ujumises saab liikuda efektiivsemalt, rattal saab tempot veel täpsemalt jagada ja maratonis on kümneid väikseid otsuseid, mis lõpuaega mõjutavad.
Esimene ülesanne on aga kogu võistlus tervikuna kokku panna. Elina puhul oli see tervik olemas: ujumine tehtud, rattal kuue tunni piir ja maraton kontrollitud tulemusega lõpuni.
Treeningutes muutus distants tuttavaks ning võistluspäeval pani Elina need osad kokku.
12:09:14 on tugev lõpp-punkt süsteemsele ettevalmistusele. ?
Ironman 70.3
Ujumine 1,9 km • ratas 90 km • jooks 21,1 km
Oliver Pällo
2025. aastal oli Oliveril esimene triatlonihooaeg ja esimene Ironman 70.3.
Juba debüüthooajal tulid tugevad tulemused nii sprindi- kui olümpiadistantsidel. Ironman 70.3 Tallinn lõppes ajaga 4:48:12.
Kuid sel aastal oli maasikas tordil ?? asjaolu, et Oliver alustas juuli alguses kohustuslikku Kaitseväe ajateenistust, mistõttu olid viimased poolteist kuud treeningute mõttes võrdlemisi kasinad.
Siiski 2026. aastal ei olnud eesmärk enam lihtsalt distantsi läbida, vaid teha seda kiiremini. Lootus oli alla 4:30.
Aasta algusest võistluseni kogunes Oliveril ligi 431 treeningtundi: umbes 344 km ujumist, 4896 km rattasõitu ja 1538 km jooksu.
Need numbrid näitavad väga suurt üldist töövõimet. Talvel tuli 50-kilomeetrine jooks ning treeningutesse mahtus mitu 5-kilomeetrist ujumist. Hea meel, et igal alal numbrid järjest paranesid.
Oliveri viimase 12 nädala maht oli 102 tundi. Seda oli vähem kui täispikaks valmistunud Elinal ja Marisel, kuid see ongi reaalsus kui oled enamuse aega metsas Kaitseväe teenistuses. ?
70.3 ei ole pool täispikast Ironmanist. See on omaette võistlus, kus kiirused on suuremad ning hea tulemus nõuab julgemat ujumist, tugevat rattasõitu ja võimet joosta poolmaraton tempoga, millega täispikal ei oleks mõistlik alustada.
Võistluspäeval tuli 1,9 km ujumise ajaks 32:01. Eelmise aasta 34:49-ga võrreldes oli veest väljumise hetkel võidetud juba ligi kolm minutit.
Esimene vahetusala läks 3:57 ning rattadistants 2:29:12-ga. Peaaegu sama rattatulemus nagu eelmisel aastal. Eelnenud Valga olümpiadistantsi põhjal oli võimekus olemas veel kiiremaks sõiduks.
Teine vahetusala läks 3:27-ga. Eelmisel aastal võttis sama tegevus 6:12. Sealt tuli veel ligi kolm minutit võitu.
Ja siis jooks.
2025. aasta võistluse eel kirjutasin jooksuprognoosiks 1:30:00. Tookord algas jooks liiga kiiresti ning lõpuaeg oli 1:34:23.
2026. aastal tuli poolmaratoni tulemuseks…
⏱️ 1:29:59 – sisuliselt täpselt prognoositud 1:30:00!
Pärast 1,9 km ujumist ja 90 km rattasõitu tähendab see keskmiselt umbes 4:16 min/km jooksutempot.
? Ironman 70.3 Tallinna tulemus 4:38:38.
Aastaga 9 minutit ja 34 sekundit kiiremini ning Ironmani üldprotokollis M18–24 vanuseklassi 8. koht. Eesti meistrivõistluste M20–24 arvestuses tähendas see 1. kohta. Hea meel oli ka raja ääres aegasid öelda, see ei tulnud iseenesest, vaid väikeste vahede ja suure pingutusega. ?
Ligi kümneminutiline hüpe (isegi ajateenistuses olles) ühe aastaga näitab, et liigume õiges suunas. ?
? Paljudele Eesti harrastajatele tähistab Ironman Tallinn – olgu täispikk või 70.3 – hooaja suurt sihtpunkti, mille järel tõmmatakse mõtteline joon ning hakatakse vaatama järgmiste eesmärkide poole. ?
Treenerina oli selle aasta kõige vägevam kordaminek minu meelest TriHit (triathlon high-intensity training) treeningute läbiviimine Audenteses. Iga laupäev jaanuarist märtsini. See kasvatas grupi vaimu ja tegi teekonna võistlusteni väga palju ühtsemaks. Ikka hea on omadele kaasa elada, kui oled nende samade inimestega pidanud juba talvel higi ja pisaraid valama!
Mõned põnevad asjad on sel aastal toimunud ka väljaspool Eesti võistlusi. Sel aastal osales mul Tallinnas küll vähem õpilasi, aga eraldi postitusi jaguks ka teistele väljakutsetele (allpool sellest rohkem) … Oliver Hansalu 70.3 Challenge Turkus 4:10, Martin Sahlen ekstreemtriatlon Norseman (? Finišiaeg 14:15:21, üldarvestuse 95. koht ja Norsemani must särk! ?). Moonika Küttim viis hooaja ühe suure eesmärgi samuti Eestist välja ning jooksis aprillis Pariisi maratoni. ?♀️ Maailma ühel suuremal linnamaratonil oli 2026. aastal üle 57 000 lõpetaja. Pariisi tänavatel tuli Moonika maratoni netoajaks ? 4:52:33.
Martin Sahlen
Võttis ette ühe triatlonimaailma legendaarsema ja raskema võistluse – Norseman Xtreme Triathloni.
See ei ole tavapärane Ironman. Päev algab praamilt külma fjordi hüppamisega, jätkub 180-kilomeetrise ja umbes 3200 tõusumeetriga rattarajaga ning lõpeb mäkke suunduva maratoniga. Finišisse jõudmine tähendab kuulsa musta särgi välja teenimist.
Martin alustas võistlust väga hästi. Vaatamata ujumisrajal tehtud väikesele lisaringile tuli ta 3,8-kilomeetrisest ujumisest välja ajaga 1:19:18 ja umbes 60. positsiooni kandis. See oli tema enda jaoks üks päeva suuremaid üllatusi.
Rattarajal ootasid järsud tõusud, tugev tuul, külm mägiplatoo ja kiired laskumised. TT-ratas koos ketasjooksuga ei olnud 3200 tõusumeetri jaoks just kõige kergem valik, kuid 180 km sai tehtud ning pärast seda algas Martini tugevam ala – jooks.
Zombie Hilli juurde jõudes ootasid teda pere ja lähedased. Sealt tuli veel tõusta Stavsrosse, läbida varustuse kontroll ning võtta ette viimane ja kõige järsem lõik Gaustatoppeni suunas.
? Finišiaeg 14:15:21, üldarvestuse 95. koht ja Norsemani must särk! ?
Arvestades, et tõeliselt järjepidevat ettevalmistust kogunes enne starti vaid viis-kuus nädalat, võib tulemusega väga rahule jääda. Martin kirjutas pärast võistlust, et päev näitas eelkõige seda, kui palju ebamugavust on inimene valmis eesmärgi nimel taluma ja kui kaugele saab ennast vaimselt lükata.
Üks päris suur linnuke sai kirja. Küsimus „mis võiks olla järgmine väljakutse?” tekkis tal juba finišis. ?
Oliver Hansalu
Hooaeg algas Pariisi maratoniga, kus ta jooksis uue isikliku rekordi 2:46:57. See oli juba kolmas alla kolme tunni maraton – tase, milleni jõudmine nõuab väga tugevat ja järjepidevat jooksuvõimekust.
Helsinki City Run poolmaratonil tuli ajaks 1:18:52. Isiklikust rekordist see küll kiirem ei olnud, kuid sama raja eelmise aasta tulemust parandas Oliver 42 sekundiga. Arengut ei pea alati mõõtma ainult absoluutse rekordiga. Kui saad tuttaval rajal ja võrreldavates tingimustes peaaegu minuti juurde, on see samuti väga korralik samm edasi.
Hooaja peamiseks stardiks pidi olema Ironman Frankfurt. Paraku muudeti keeruliste tingimuste tõttu võistluse formaati ja lühendati rada, mistõttu päris täispika Ironmani tulemust seekord kirja ei saanud.
Ujumine ei tulnud kõige kiirem, kuid esimesel võistlusel uue rattaga oli vahe kohe nähtav. Vaatamata kahele tehnilisele äpardusele suutis Oliver rattal hoida keskmist kiirust 39,5 km/h. Jooks ei läinud kuumades tingimustes soovitud viisil, kuid tulemuseks tuli ikkagi vanuseklassi 10. koht.
Hooaja kõige tugevam tervik sündis Challenge Turku 70.3 võistlusel.
Oliver oli viimati 70.3 stardis 2022. aastal, kui triatloniteekond oli alles alguses. Neli aastat hiljem tuli Turus tulemuseks ? 4:10:07, eestlastest 2. koht ja oma vanuseklassi võit! ?
Ujumistingimused ei olnud lihtsad, aga rattal suutis Oliver hoida juba üle 40 km/h keskmist kiirust. Poolmaraton tuli seejärel kontrollitult umbes 4:00 min/km tempos.
Neljast hooaja stardist kolmel suutis Oliver teha sisuliselt seda, mida tegema läks. Ainukesena jääb kripeldama see, et korralikku täispikka Ironmani tulemust ei saanud kirja ning nägemata jäi, milleks selle aasta vorm tegelikult võimeline oli.
Samas 2:46 maraton, 1:18 poolmaraton, Ironmani vanuseklassi 10. koht ning 4:10-ga 70.3 vanuseklassi võit – päris tühjaks seda hooaega kindlasti nimetada ei saa! ?
Moonika Küttim
Viis hooaja ühe suure eesmärgi samuti Eestist välja ning jooksis aprillis Pariisi maratoni.
Maailma ühel suuremal linnamaratonil oli 2026. aastal üle 57 000 lõpetaja. Pariisi tänavatel tuli Moonika maratoni netoajaks ? 4:52:33. Suurlinnamaraton on alati midagi enamat kui 42,2 kilomeetrit.
Suured stardikoridorid, kümned tuhanded jooksjad ja rahvarohke rada tähendavad, et oma rütmi leidmine ei ole sugugi lihtne. Seda suurem väärtus on finišisse jõudmisel ja ühe rahvusvahelise maratoni lisamisel tehtud võistluste nimekirja.
Nii palju erinevaid kohti, tulemusi ja emotsioone: külm Norra fjord ja Gaustatoppen, Pariisi tänavad, Frankfurdi kuumus, Helsingi poolmaraton ning kiire 70.3 Turus.
? Paljudele Eesti harrastajatele tähistab Ironman Tallinn – olgu täispikk või 70.3 – hooaja suurt sihtpunkti, mille järel tõmmatakse mõtteline joon ning hakatakse vaatama järgmiste eesmärkide poole. ?
aastal 2026
- Maris Lillep – 10:45:11, Ironmani F40–44 vanuseklassi üldarvestuse 3. koht ja Eesti meister N40–44
- Elina Pähklimägi – 12:09:14, Eesti meistrivõistluste N40–44 vanuserühma 3. koht
- Oliver Pällo – 4:38:38, aastaga 9:34 arengut ja Eesti meister M20–24
Kolm väga erinevat teekonda ja kolm tulemust, mille üle saab uhke olla.
Nii sai suurema punkti minu 9. hooaeg triatloni treenerina.
Mõned sõnad nädalavahetusest Tallinna Ironmanil.
Kõigepealt suur-suur kummardus korraldajatele IRONMAN Estonia, vabatahtlikele, rajajulgestajatele, liiklusreguleerijatele, mototurbele, teeninduspunktide inimestele, meditsiinipersonalile ja kõigile teistele, kes selle triatlonipeo sellistes tingimustes üldse toimima panid. ?
Ise samuti rajal olles imestasin, kui keeruline on sellist sündmust korralduslikult kokku panna!
Sportlane saab finišiaja ja medali, kuid võimaluse selle tulemuseni jõuda loovad sajad inimesed, kes on rajal juba enne esimest starti ning jätkavad tööd kaua pärast viimase võistleja lõpetamist.
Tänavune korraldus oli eriti suur ettevõtmine. Uus ujumiskoht Raku järves tähendas muudetud võistlusradu, kahte vahetusala ning logistikat, mis ulatus Tallinnast läbi mitme Harjumaa omavalitsuse. Liiklus tuli ümber korraldada, varustus ühest võistluskeskusest teise viia ning tuhandete osalejate, toetajate ja linnaelanike liikumine turvaliselt lahendada. Stardis oli sportlasi 97 riigist.
Ja siis lisandus ilm.
Laupäevase täispika Ironmani ajal jõudis Eestisse tugev torm. Väljastatud oli oranži ehk teise taseme ilmahoiatus. Võistlejaid ootasid tugev tuul, külmad puhangud ja vihm, mis muutis rattaraja keeruliseks ning jättis jooksurajale suuri veeloike. Mõnes Eesti piirkonnas sadas ühe ööpäevaga maha terve kuu keskmine vihmakogus.
See ei olnud lihtsalt üks ebamugav vihmasabin. Täispika võistluspäeva teises pooles tuli tundide kaupa edasi liikuda tuule, tugeva saju ja läbivettinud rajaga. Pühapäevaks oli tormihoiatus madalamale viidud, kuid ka Ironman 70.3 võistlejad said vihma ja tuult veel korralikult tunda.
Sellise ilma puhul on lihtne keskenduda ainult sportlaste raskustele. Tegelikult seisid samades tingimustes tundide kaupa ka vabatahtlikud ja rajameeskonnad. Nemad ei saanud pärast rattaringi vahetusalasse tulla ega finišijoone ületamise järel sooja minna. Ikka tuli näidata suunda, ulatada jooki, tagada ohutus, lahendada ootamatuid olukordi ja anda igale mööduvale sportlasele energiat juurde.
Avalikus võistlejate tagasisides kordus üks mõte: tingimused olid väga karmid, aga vabatahtlikud olid uskumatud. Sellega saab ainult nõustuda.
Seega enne, kui räägin Elina, Marise ja Oliveri tulemustest, tuleb esimene medal anda korraldustiimile. Sellise nädalavahetuse läbiviimine nõuab omaette Ironmani-väärilist vastupidavust. Suur aitäh! ?
Keskendun nüüd 2026. aasta Ironman Tallinna õpilaste sooritustele.
Ironman täispikk
Ujumine 3,8 km • ratas 180 km • jooks 42,2 km
Maris Lillep
Marise viimased hooajad on näidanud, et ta oskab pika eesmärgi nimel tööd teha.
2023. aasta Ironman Tallinn 70.3 tulemus oli 5:16:55. Aasta hiljem tuli 5:16:49. Numbrite järgi justkui kuus sekundit arengut kahe hooaja vahel.
2025. aastal toimus suurem hüpe. Ironman Tallinn 70.3 lõppes ajaga 5:04:06, F35–39 vanuseklassi 3. koha ja Eesti meistritiitliga.
Hooaeg jätkus Marbellas Ironman 70.3 maailmameistrivõistlustel. Võistluspäeva sisse mahtus kaks rehvipurunemist, kuid finišisse tuli ikkagi jõuda. Mõnikord õpetab üks keeruline võistlus rohkem kui ideaalsetes tingimustes tehtud isiklik rekord.
2026. aastal oli järgmine samm täispikk Ironman.
Poolpika kiirusest üksi täispika läbimiseks ei piisa. Rattal tuleb olla tugev, aga samal ajal piisavalt säästlik, et pärast 180 kilomeetrit oleks võimalik maratoni joosta. See tähendab pikemaid treeninguid, suuremat mahtu ja palju kannatlikkust.
Aasta algusest võistlusnädalani kogunes Marisel ligi 408 treeningtundi. Ujumist tuli umbes 186 km, rattasõitu 4723 km ja jooksu 767 km.
Marise ettevalmistuse kõige selgem rõhuasetus oli ratas.
Märtsi lõppu jäi ligi 24-tunnine treeningnädal, millest üle 20 tunni möödus rattal. Juulis tuli 168,5-kilomeetrine rattasõit ning augusti alguses 3,8-kilomeetrine avaveeujumine.
Mais läbitud Riia maraton andis omakorda pika jooksu võistluskogemuse. Maratoni jooksmine eraldiseisva võistlusena ja maratoni jooksmine pärast 180 km ratast on kaks erinevat maailma, kuid teadmine, et distants on jalgades olemas, tuleb alati kasuks.
Viimase 12 nädala jooksul kogunes Marisel 152 treeningtundi. Sellest üle 87 tunni möödus rattal. Oli 15- ja 16-tunniseid nädalaid, kuid ka kergemaid perioode, et tehtud töö jõuaks kohale.
Treenerina on täispika eel üks suuremaid küsimusi alati see, kui tugevalt lubada rattal sõita.
Maris oli 70.3 distantsil näidanud, et rattakiirus on olemas. Täispikal ei ole aga eesmärk teha võimalikult head 180 km rattasõitu. Eesmärk on teha võimalikult hea Ironman.
Ujumine tuli ajaga 1:31:15. Esimene vahetusala 11:19 ning seejärel 180 km rattasõitu ajaga 5:22:27.
See tähendab rohkem kui 33,5 km/h keskmist kiirust täispika Ironmani rattarajal.
Kiire ratas on tore number, kuid pärast ratast jääb veel maraton. Seal selgub, kas rattatempo oli päriselt õige.
Teine vahetusala võttis 7:56 ning jooks algas. Kui finišiprotokolli ilmus maratoni ajaks 3:32:11, oli selge, et rattal tehtud töö ei olnud jooksuvõimet ära võtnud.
? Finišiaeg 10:45:11.
Ja trummipõrin ? – F40–44 vanuseklassi üldarvestuse 3. koht! ?Ja seega Eesti meister ? F40–44 vanuses. Sain ka treenerina kuldmedali ise kaela riputada, kuna just täispika Eesti Meistrivõistluste medaleid jagasin Eesti Triatloni juhatuse liikmena. Väga uhke, sellise rahvamassi ees – midagi suurt on korda saadetud❗❗❗
Kui vaadata ainult lõpptulemust, võib 10:45 tunduda ühe väga hästi õnnestunud päeva tulemusena. Tegelikult on selle taga kuude pikkune töö: ligi 5000 rattakilomeetrit, pikad treeningnädalad, maraton, avaveeujumised ja varasemate 70.3 võistluste kogemus.
Kõige kõnekam number ei ole minu jaoks isegi lõpuaeg. See on 3:32 maraton pärast 180 km rattasõitu.
Täispikal saab alati midagi veel paremini teha, aga vanuseklassi poodiumile jõudes tuleb osata ka tulemust hinnata. Maris suutis suure treeningmahu muuta võistluspäeval kasutatavaks vastupidavuseks.
Väga kõva töö ja väga kõva tulemus! ?
Elina Pähklimägi
Täispika Ironmani ettevalmistuses saab alati arutleda, kui palju on piisavalt. Kas peaks tegema 180-kilomeetrise rattasõidu? Kas maraton tuleks treeningul läbi joosta? Kas 3,8 kilomeetrit peab enne võistlust kindlasti avavees ujuma?
Elina ettevalmistus näitas hästi, et kõike ei ole vaja ühe hiiglasliku treeninguna kokku panna. Töö sai tehtud! Distantsi erinevad nõudmised tuleb muuta tuttavaks sammhaaval.
Aasta algusest võistlusnädalani kogunes ligi 308 treeningtundi. Sinna sisse mahtus umbes 136 km ujumist, 4106 km rattasõitu ja 846 km jooksu.
Need ei olnud lihtsalt juhuslikult kogunenud kilomeetrid. Aprillis tuli 181-kilomeetrine rattapäev. Juunis lisandus 150-kilomeetrine sõit ja juulis veel 123-kilomeetrine rattatreening.
Jooksus ei olnud eesmärk treeningul maratoni läbida. Pikimad tööd jäid mõistlikumasse vahemikku ning juulis tuli 25-kilomeetrine jooks.
Ujumises sai enne võistlust tehtud ka täpselt Ironmani distantsi pikkune 3,8-kilomeetrine avaveetreening.
Kevadel oli üheks kontrollpunktiks Challenge Šamorini 70.3. Poolpikk distants annab täispika ettevalmistuses väga palju infot: kuidas toimivad vahetusalad, millise tundega saab pärast ratast jooksma minna ja kui palju jääb pärast mitmetunnist pingutust veel varusse.
Viimase 12 nädala jooksul kogunes Elinal ca 118 treeningtundi. Enamik suuremaid nädalaid jäi 9–14 tunni vahele. Ei olnud ühte rekordnädalat, mis oleks pidanud kogu valmisoleku ära tõestama. Oli pikk rida tehtud treeninguid.
Just selline ettevalmistus on treenerina sümpaatne. Üks bravuurikas treening ei tee Ironmani. Palju olulisem on see, kui saad nädalast nädalasse järgmise vajaliku töö ära teha.
Võistluspäeval läbis Elina 3,8 km ujumise ajaga 1:36:27. Esimene vahetusala võttis 7:45 ning 180 km rattasõidu aeg oli 6:00:22.
Rattasõidu järel oli koguaeg 7:44 kandis. Sealt edasi ootas veel maraton – see osa, kus Ironman alles päriselt oma nägu näitab.
Teine vahetusala läks kiiresti, 4:28, ning maratoni läbis Elina ajaga 4:20:11.
? Finišiaeg 12:09:14.
F40–44 vanuseklassis tähendas see 10. kohta. Eesti meistrivõistluste arvestuses vanusegrupi III koht.
Juhtus tore sündmus, et sain ka ise treenerina Eesti Meistrivõistluste medaleid jagada, nii et see oli uhke tunne küll, kui sain täispika läbinud õpilasele pronksmedali kaela riputada.
Teades ka seda, et Elina pingutab mitmel rindel (töö ja väikesed lapsed), siis on seda enam imetlusväärne see tahtejõud.
Täispika Ironmani puhul on alati võimalik leida kohti, kust järgmine kord minuteid võita. Ujumises saab liikuda efektiivsemalt, rattal saab tempot veel täpsemalt jagada ja maratonis on kümneid väikseid otsuseid, mis lõpuaega mõjutavad.
Esimene ülesanne on aga kogu võistlus tervikuna kokku panna. Elina puhul oli see tervik olemas: ujumine tehtud, rattal kuue tunni piir ja maraton kontrollitud tulemusega lõpuni.
Treeningutes muutus distants tuttavaks ning võistluspäeval pani Elina need osad kokku.
12:09:14 on tugev lõpp-punkt süsteemsele ettevalmistusele. ?
Ironman 70.3
Ujumine 1,9 km • ratas 90 km • jooks 21,1 km
Oliver Pällo
2025. aastal oli Oliveril esimene triatlonihooaeg ja esimene Ironman 70.3.
Juba debüüthooajal tulid tugevad tulemused nii sprindi- kui olümpiadistantsidel. Ironman 70.3 Tallinn lõppes ajaga 4:48:12.
Kuid sel aastal oli maasikas tordil ?? asjaolu, et Oliver alustas juuli alguses kohustuslikku Kaitseväe ajateenistust, mistõttu olid viimased poolteist kuud treeningute mõttes võrdlemisi kasinad.
Siiski 2026. aastal ei olnud eesmärk enam lihtsalt distantsi läbida, vaid teha seda kiiremini. Lootus oli alla 4:30.
Aasta algusest võistluseni kogunes Oliveril ligi 431 treeningtundi: umbes 344 km ujumist, 4896 km rattasõitu ja 1538 km jooksu.
Need numbrid näitavad väga suurt üldist töövõimet. Talvel tuli 50-kilomeetrine jooks ning treeningutesse mahtus mitu 5-kilomeetrist ujumist. Hea meel, et igal alal numbrid järjest paranesid.
Oliveri viimase 12 nädala maht oli 102 tundi. Seda oli vähem kui täispikaks valmistunud Elinal ja Marisel, kuid see ongi reaalsus kui oled enamuse aega metsas Kaitseväe teenistuses. ?
70.3 ei ole pool täispikast Ironmanist. See on omaette võistlus, kus kiirused on suuremad ning hea tulemus nõuab julgemat ujumist, tugevat rattasõitu ja võimet joosta poolmaraton tempoga, millega täispikal ei oleks mõistlik alustada.
Võistluspäeval tuli 1,9 km ujumise ajaks 32:01. Eelmise aasta 34:49-ga võrreldes oli veest väljumise hetkel võidetud juba ligi kolm minutit.
Esimene vahetusala läks 3:57 ning rattadistants 2:29:12-ga. Peaaegu sama rattatulemus nagu eelmisel aastal. Eelnenud Valga olümpiadistantsi põhjal oli võimekus olemas veel kiiremaks sõiduks.
Teine vahetusala läks 3:27-ga. Eelmisel aastal võttis sama tegevus 6:12. Sealt tuli veel ligi kolm minutit võitu.
Ja siis jooks.
2025. aasta võistluse eel kirjutasin jooksuprognoosiks 1:30:00. Tookord algas jooks liiga kiiresti ning lõpuaeg oli 1:34:23.
2026. aastal tuli poolmaratoni tulemuseks…
⏱️ 1:29:59 – sisuliselt täpselt prognoositud 1:30:00!
Pärast 1,9 km ujumist ja 90 km rattasõitu tähendab see keskmiselt umbes 4:16 min/km jooksutempot.
? Ironman 70.3 Tallinna tulemus 4:38:38.
Aastaga 9 minutit ja 34 sekundit kiiremini ning Ironmani üldprotokollis M18–24 vanuseklassi 8. koht. Eesti meistrivõistluste M20–24 arvestuses tähendas see 1. kohta. Hea meel oli ka raja ääres aegasid öelda, see ei tulnud iseenesest, vaid väikeste vahede ja suure pingutusega. ?
Ligi kümneminutiline hüpe (isegi ajateenistuses olles) ühe aastaga näitab, et liigume õiges suunas. ?
? Paljudele Eesti harrastajatele tähistab Ironman Tallinn – olgu täispikk või 70.3 – hooaja suurt sihtpunkti, mille järel tõmmatakse mõtteline joon ning hakatakse vaatama järgmiste eesmärkide poole. ?
Treenerina oli selle aasta kõige vägevam kordaminek minu meelest TriHit (triathlon high-intensity training) treeningute läbiviimine Audenteses. Iga laupäev jaanuarist märtsini. See kasvatas grupi vaimu ja tegi teekonna võistlusteni väga palju ühtsemaks. Ikka hea on omadele kaasa elada, kui oled nende samade inimestega pidanud juba talvel higi ja pisaraid valama!
Mõned põnevad asjad on sel aastal toimunud ka väljaspool Eesti võistlusi. Sel aastal osales mul Tallinnas küll vähem õpilasi, aga eraldi postitusi jaguks ka teistele väljakutsetele (allpool sellest rohkem) … Oliver Hansalu 70.3 Challenge Turkus 4:10, Martin Sahlen ekstreemtriatlon Norseman (? Finišiaeg 14:15:21, üldarvestuse 95. koht ja Norsemani must särk! ?). Moonika Küttim viis hooaja ühe suure eesmärgi samuti Eestist välja ning jooksis aprillis Pariisi maratoni. ?♀️ Maailma ühel suuremal linnamaratonil oli 2026. aastal üle 57 000 lõpetaja. Pariisi tänavatel tuli Moonika maratoni netoajaks ? 4:52:33.
Martin Sahlen
Võttis ette ühe triatlonimaailma legendaarsema ja raskema võistluse – Norseman Xtreme Triathloni.
See ei ole tavapärane Ironman. Päev algab praamilt külma fjordi hüppamisega, jätkub 180-kilomeetrise ja umbes 3200 tõusumeetriga rattarajaga ning lõpeb mäkke suunduva maratoniga. Finišisse jõudmine tähendab kuulsa musta särgi välja teenimist.
Martin alustas võistlust väga hästi. Vaatamata ujumisrajal tehtud väikesele lisaringile tuli ta 3,8-kilomeetrisest ujumisest välja ajaga 1:19:18 ja umbes 60. positsiooni kandis. See oli tema enda jaoks üks päeva suuremaid üllatusi.
Rattarajal ootasid järsud tõusud, tugev tuul, külm mägiplatoo ja kiired laskumised. TT-ratas koos ketasjooksuga ei olnud 3200 tõusumeetri jaoks just kõige kergem valik, kuid 180 km sai tehtud ning pärast seda algas Martini tugevam ala – jooks.
Zombie Hilli juurde jõudes ootasid teda pere ja lähedased. Sealt tuli veel tõusta Stavsrosse, läbida varustuse kontroll ning võtta ette viimane ja kõige järsem lõik Gaustatoppeni suunas.
? Finišiaeg 14:15:21, üldarvestuse 95. koht ja Norsemani must särk! ?
Arvestades, et tõeliselt järjepidevat ettevalmistust kogunes enne starti vaid viis-kuus nädalat, võib tulemusega väga rahule jääda. Martin kirjutas pärast võistlust, et päev näitas eelkõige seda, kui palju ebamugavust on inimene valmis eesmärgi nimel taluma ja kui kaugele saab ennast vaimselt lükata.
Üks päris suur linnuke sai kirja. Küsimus „mis võiks olla järgmine väljakutse?” tekkis tal juba finišis. ?
Oliver Hansalu
Hooaeg algas Pariisi maratoniga, kus ta jooksis uue isikliku rekordi 2:46:57. See oli juba kolmas alla kolme tunni maraton – tase, milleni jõudmine nõuab väga tugevat ja järjepidevat jooksuvõimekust.
Helsinki City Run poolmaratonil tuli ajaks 1:18:52. Isiklikust rekordist see küll kiirem ei olnud, kuid sama raja eelmise aasta tulemust parandas Oliver 42 sekundiga. Arengut ei pea alati mõõtma ainult absoluutse rekordiga. Kui saad tuttaval rajal ja võrreldavates tingimustes peaaegu minuti juurde, on see samuti väga korralik samm edasi.
Hooaja peamiseks stardiks pidi olema Ironman Frankfurt. Paraku muudeti keeruliste tingimuste tõttu võistluse formaati ja lühendati rada, mistõttu päris täispika Ironmani tulemust seekord kirja ei saanud.
Ujumine ei tulnud kõige kiirem, kuid esimesel võistlusel uue rattaga oli vahe kohe nähtav. Vaatamata kahele tehnilisele äpardusele suutis Oliver rattal hoida keskmist kiirust 39,5 km/h. Jooks ei läinud kuumades tingimustes soovitud viisil, kuid tulemuseks tuli ikkagi vanuseklassi 10. koht.
Hooaja kõige tugevam tervik sündis Challenge Turku 70.3 võistlusel.
Oliver oli viimati 70.3 stardis 2022. aastal, kui triatloniteekond oli alles alguses. Neli aastat hiljem tuli Turus tulemuseks ? 4:10:07, eestlastest 2. koht ja oma vanuseklassi võit! ?
Ujumistingimused ei olnud lihtsad, aga rattal suutis Oliver hoida juba üle 40 km/h keskmist kiirust. Poolmaraton tuli seejärel kontrollitult umbes 4:00 min/km tempos.
Neljast hooaja stardist kolmel suutis Oliver teha sisuliselt seda, mida tegema läks. Ainukesena jääb kripeldama see, et korralikku täispikka Ironmani tulemust ei saanud kirja ning nägemata jäi, milleks selle aasta vorm tegelikult võimeline oli.
Samas 2:46 maraton, 1:18 poolmaraton, Ironmani vanuseklassi 10. koht ning 4:10-ga 70.3 vanuseklassi võit – päris tühjaks seda hooaega kindlasti nimetada ei saa! ?
Moonika Küttim
Viis hooaja ühe suure eesmärgi samuti Eestist välja ning jooksis aprillis Pariisi maratoni.
Maailma ühel suuremal linnamaratonil oli 2026. aastal üle 57 000 lõpetaja. Pariisi tänavatel tuli Moonika maratoni netoajaks ? 4:52:33. Suurlinnamaraton on alati midagi enamat kui 42,2 kilomeetrit.
Suured stardikoridorid, kümned tuhanded jooksjad ja rahvarohke rada tähendavad, et oma rütmi leidmine ei ole sugugi lihtne. Seda suurem väärtus on finišisse jõudmisel ja ühe rahvusvahelise maratoni lisamisel tehtud võistluste nimekirja.
Nii palju erinevaid kohti, tulemusi ja emotsioone: külm Norra fjord ja Gaustatoppen, Pariisi tänavad, Frankfurdi kuumus, Helsingi poolmaraton ning kiire 70.3 Turus.
? Paljudele Eesti harrastajatele tähistab Ironman Tallinn – olgu täispikk või 70.3 – hooaja suurt sihtpunkti, mille järel tõmmatakse mõtteline joon ning hakatakse vaatama järgmiste eesmärkide poole. ?
