Laktaadiläve saab väljendada protsendina maksimaalsest hapnikutarbimisest (% V̇O2max-st) ning tähistab seda piiri, kus suudad maksimaalse hapnikutarbimise suhtes püsida, kui oled pikaaegsemat füüsilist pingutust sooritamas. Sellele kontseptsioonile tugineb osaliselt ka anaeroobne lävi.

Laktaadilävi näitab, millal laktaat hakkab järsult kuhjuma ning seeläbi saame teada, millise suhtelise intensiivsuse juures suudab sportlane vastupidavusalal püsida. Tüüpiliselt on maratonis see piir 80-85% juures ehk 20-15% jääb V̇O2max kiirusest puudu. Seda piiri saab nihutada ja on täheldatud, et tippsportlastel küündib see 90%-ni V̇O2max-ist (ilmselt on see nii ka Kipchoge puhul, kes hiljuti alla 2h maratoni jooksis).

Kuna laktaat on seotud samamoodi erinevate lihaskiududega, siis ihaldatud 100% me ei saavuta, kuna alati jääb teatud protsent tüüp II kiude, mis suurema laktaadikoguse produtseerib. Kuid on asjakohane küsida kuidas laktaadiläve treenida?

Kuigi mehhanisme on palju, mida mõjutada, siis tähtsaimana tooksin esile südame, mis ikkagi hapnikurikka vereringe käima paneb.

Oluline muuta Q̇-d, mis tähistab südame minutimahtu: südamelöögisagedus (SLS) x löögimaht (LM). Löögimaht tuleneb, südamevatsakese funktsioonist. PS! Seda saab treenida. Aga selleks on vaja kõrget intensiivust. Selles aspektist lähtudes tulebki mängu intervalltreening (V̇O2max).

Võrdluseks võib tuua, et tippvastupidavussportlastel on minutimahuks >40 L, kuivõrd tavainimesed saavutavad 20-25L/ min. Seega kui löögimaht on madalam, siis see otseselt ka minutimahtu mõjutab. See toob erakordselt suure vahe V̇O2max näitajas. Vähene vere kohaletoimetamise võime kajastub südamelöögisageduses, mis proovib kompenseerida löögimahust tekkinud võlga.

Muidugi on treeningus ka palju ensümaatilisi protsesse, mis pikaajaliste muutustena tippsportlasi ökonoomsemaks muudavad.

Lisaks saab küsida, kuidas „jõujaamu“ ehk mitokondreid juurde tekitada? Selleks on taas nõudluse reegel: milleks vahetada tapeeti, kui see on valge ja puhas? Treening soosib seda „tapeedivahetust“ ja mitokondrite sünteesiprotsessid kiirenevad nõudluse tingimustel. Sellele lisaks ka kapillarisatsiooni ehk väiksemate veresoonte tiheduse muutused.

Vastupidavuses on veel üks oluline kontseptsioon, mis haarab endasse ka jõu arendamise vajaduse. Täpsemalt räägib ökonoomusest järgmine leht.